Sissejuhatus

Liialdamata on üks tähtsamaid asju, mida me oma elus tegema peame, leida vastused küsimustele: Kes meid ja universumi lõi? Miks meid loodi? Kust me tuleme? Kuhu läheme? Parimad vastused nendele küsimustele annab Koraan.
Tõepoolest - äärmiselt mõtlematu oleks enda elupäevi järjest õhtusse veeretada, vaevumata nendele küsimustele vastust leida.
Imed Koraanis viib meid väga informatsiooni rohkele teaduslikule teekonnale loodusteadustest filosoofiani ja teoloogiast matemaatikani. Mere sügavustest kosmilistesse kõrgustesse ja embrüost mesilaste eluni...
Välja tuuakse Koraani ja tänapäevase teaduse vahelised seosed. Tuleb välja, et kõik olulisemad tänapäeval tehtud avastused on Koraanis kirjas juba 1400 aastat.
Vaid väga arenenud teleskoobid, keerukad mikroskoobid, süstemaatiline vaatlus, tänapäevaste arvutitega võimalikuks saanud keerukad arvutused ja analüüsid ning tohutud ressursid, raha ja tööjõud on viinud inimkonna täna nende teadmisteni, mis meil ümbritseva kohta on. Aga nendes teadmistes ei ole midagi uut - nad kinnitavad Koraanis olevaid Jumala sõnu.

Ei ole saladus, et paljud nendes teaduslikes uuringutes osalenud teadlased on, saades teada, et nende tehtud avastused on Koraanis kirjas juba 14 sajandit olnud, saanud tõuke Koraani lähemalt uurima hakata ja neist on hiljem saanud moslemid...
Põhjus on väga lihtne - mõtleval inimesel on võimatu mööda vaadata loogikast ja teadmistest, mida Looja läbi Koraani inimkonnale annab.

Te küsite, et kui Koraan on Loojalt, siis miks on moslemid terroristid ja miks on islami seadused kohati väga ebainimlikud? Need ei ole moslemid ja need ei ole islami seadused, millest te selliste järeldusteni olete jõudnud. Need on nö sektimoslemid (nt sunniidid, shiad jm), kes on eemaldunud puhtast Koraani õpetusest ja lähtuvad oma arusaamades ja seadustes koraanivälistest araabia traditsioonidest.

Loomulikult ei piirdu Koraani imed inimesest väljaspool asuvaga. Koraan esitab oma lugejale väljakutse panna selle sõnum proovile ka oma isiklikus elus. Nii saavadki need, kes seda sõnumit kuulda võtavad, lõpliku veendumuse Koraani jumaliku päritolu kohta üsna peagi ka isikliku kogemuse kaudu.

I ptk ME ELAME PAISUVAS UNIVERSUMIS

Koraan peatükk 51, salm 47
51:47 Ja Me konstrueerisime universumi kasutades mateeriat, ja Me paisutame seda.

Kas universum on ääretu? Või on sel äär, on see stabiilses olekus? Ammustest aegadest on see küsimus olnud suurte mõtlejate vaheliste debattide põhjustajaks. Kuumad debatid loogiliste arutluskäikudega ei ole seda küsimust lahendada suutnud.
Enne kui sellest küsimusest sai füüsikateaduse uurimisobjekt, oli see subjektiks filosoofilistele spekulatsioonidele. Mitmed suured mõtlejad on arvanud, et universum on lõputult suur ja muutumatu, samal ajal kui teised on arvanud, et universumil on piirid ja ta on muutumatu. Koraan kirjeldab universumit pidevalt paisuva ja dünaamilisena, esitades seega kolmanda alternatiivi.

Lähtuvalt nendest erinevatest arusaamadest saame tõestada, kas Koraan on Jumala ilmutus või mitte. Meil on ühest küljest kõrbe elanik Muhammad, ei filosoof ega füüsik, ja teisalt on meil oletused suurtelt mõtlejatelt ja filosoofidelt nagu Aristoteles, Ptolemy, Giordano Bruno, Galileo Galilei ja Iisak Newton, kui nimetada vaid mõnda. Ajaloo suurimad mõtlejad, kes oma argumentides lähtuvad vaatlustest ja valemitest, väidavad, et universumil on piirid või vastupidi - tegemist on lõputu ruumiga, kuid kellelgi ei tulnud pähe mõtet, et universum võiks olla dünaamiliselt paisuv, seda kuni 20. sajandini, mil Edwin Huble teleskoobi abil demonstreeris, et universum paisub. Paisuva universumi teooriani jõuti alles 1920ndatel. Enne Koraani ei olnud ükski allikas sellist väidet esitanud.

Muhammadi teleskoop.

Uskmatud kaitsevad seisukohta, et Koraan on Muhammadi enda väljamõeldis, mitte aga ilmutus Jumalalt. Siis kuidas seletavad teisitimõtlejad fakti, et Muhammad oli kuni 1920ndateni ainuke, kes rääkis paisuvast universumist?

Kas võib olla, et tal oli 7. sajandil kasutada samasugune teleskoop, mis konstrueeriti 20. sajandil? Kas võib olla, et ta oli sellise seadme käsitlemisega tuttav, samuti ka tähtede liikumisega ja et ta seda kõike oma kaaskondlaste eest varjata suutis? Kuidas need, kes väidavad, et Muhammad hullumeelsushoos arvas enese olevat Jumala sõnumitooja, õigustaksid oma väiteid siis kui nad võtaksid arvesse, et Muhammad teadis fakte, mida tema kaasaegsed ei teadnud? Fakte, mis said kinnituse alles 1300 aastat pärast ilmutusi temale.
Kui need inimesed kinnitavad, et prohvet lõi religiooni isiklike huvide teenimiseks, siis kuidas tema niiöelda väärkujutlused 13 sajandit hiljem materjaliseerusid? Tema tolleaegsed väited ei esindanud kuidagi tema isiklikke huve, pigem vastupidi, sest ta andis oma vastastele tolleaegse maailmapildiga mitte kokkukäivat infot. Kas keegi, kelle isiklikud huvid valitsevad teiste huvide üle, väidaks midagi, mis ei ole tema enda kasuks ja mis kindlasti teeniks hukkamõistu ning saaks naerualuseks nende poolt, kes oma silmaga universumi paisumist jälgida ei suuda? Kui keegi siiski väidab, et Muhammad oli intelligentne mees ja tajus seda tõde, siis milline intelligents see olla sai?

Paisuva universumi avastamine.

Newtoni füüsikateooriates oli tühimik. Ta uskus lõpmatult suurde ja staatilisse universumisse. Tema gravitatsiooniteooria oli vastakuti probleemiga, suutmata seletada, kuidas kosmilised füüsikalised kehad suudavad vältida üksteise külgetõmbe jõudu ja miks nad täpiks kokku ei tõmbu?
Einstein töötas nende teooriatega edasi ja omakorda tema valemitest lähtudes tuli vene teadlane Alexander Friedmann järeldusele, et universum peab laienema.
Georges Lemaître, Belgia vaimulik, astronoom ja kosmoloog sõnastas, et universum sai alguse väikese superaatomi kataklüsmilisest plahvatusest. Samuti nagu tammetõrust saab suur tamm. See teooria seletas galaktikate kaugenemist Albert Einsteini relatiivsusteooria raames. Idee oli nii uskumatu, et Einsteinil oli probleeme selle aktspteerimisega, vaatamata sellele, et see oli tuletatud tema enda teooriate põhjal. Einstein lausa arvas, et teadus ei ole Lemaître kõige tugevam külg ja et universum on lõpmatult suur ja stabiilses olekus.
Lemaître teooria pani paika, et universum paisub.
Kant aga arvas, et antud küsimus on väljaspool inimvõimete piire.
Lemaître teooria sobis kõige varasemaga ja seletas ühtlasi, miks universum gravitatsiooni mõjul kokku ei tõmbu. See oli võti, mis sobis lukuga. Siiski leidus sellele hulgaliselt vastaseid ja seda ei olekski tõsiselt võetud, kui samal ajal poleks Hubble oma teleskoobiga Mount Wilsoni observatooriumis jõudnud vaatluste tulemusel samasuguse järelduseni.
Ta nägi, et galaktikad kaugenevad üksteisest ja see tõestaski, et universum laieneb.
Seega said kõik, kes Lemaîtret teooriat ei uskunud tänu Hubblele selles oma silmaga veenduda. Hubble tõestas seda läbi Doppleri efekti - kaugenevate kehade lainepikkused pikenevad valguslainete spektrumis ja muutuvad punaseks, samas kui lähenevate kehade lainepikkused lühenevad ja muutuvad siniseks. Valgus, mis tuli galaktikatest, muutus punaseks ja näitas et galaktikad kaugenevad. Sellest lähtuvalt avastas Hubble seaduse: kiirus, millega galaktikad kaugenevad, oli otseselt proportsionaalne galaktikate vahelise distantsiga. Mida kaugemal galaktika oli, seda kiiremini kaugenemine toimus. Tulemust kontrolliti ikka jälle ja uuesti. 1950 aastal paigaldati kõrge suurendusvõimega teleskoop Mount Palomari mäele USA-s - suurim omasuguste seas. Uued testid kinnitasid samuti varasemaid vaatlusi. Mõõtmised näitasid, et universum oli loodud 10-15 miljardit aastat tagasi.

Mõlemad, nii Einstein kui Lemaître olid Hubble tööst väga huvitatud. Einstein, kes algul Lemaîtrega ei nõustunud oli lõpuks sunnitud tunnistama, et viimasel õigus oli olnud. Ta tunnistas, et see, et ta neid avastusi ei toetanud oli olnud tema elu suurimaid vigasid.
Seega fakt, et universum on dünaamiline ja paisub, on vaatlustulemustega kinnitatud ja suure füüsiku Einsteini poolt kinnitatud.

Hubble ja Lemaître näite põhjal näeme, kuidas füüsikud jõuavad lõppjäreldusele läbi teooria ja vaatluse kollektiivse pingutuse tulemusena. Füüsiliste seaduste Looja aga pakub Koraanis vastuseid inimajaloo tähtsamatele valdkondadele selgelt ja otse, erinedes sellega teadlaste presentatsioonidest, mis kipuvad olema keerukad teaduslike meetodite ja protseduuride tõttu.

Kui meil oleks võimalik universumit vaadata ülalt ja keegi paluks nähtut kirjeldada, oleks ka meie vastus, et univesrum paisub.
Kui inimesed väidavad, et teadus ja religioon vastanduvad üksteisele, siis Koraan annab vastuseid kõige keerulisematele teaduslikele probleemidele.

Koraan, täiuslikult teadlik inimloomusest, avaldab et uskmatud jäävad kindlaks oma veendumustele vaatamata sellele, kui palju imesi neile esitada. Mõned küsivad: "Miks inimesed ei usu Jeesust, kes esitas samuti mitmeid Jumala imesi, ravis haigeid ja tegi pimedaid nägijaks?" See näide demonstreerib, miks enamik inimesi ei usu Kristust ega teisi prohveteid vaatamata imedele. Aja jooksul esitatavad imed muutuvad aga inimeste negatiivne meelestatus jääb samaks.

Pilt räägib palju: siin videos näidatakse kõige kaugemale kosmose sügavustesse ulatuvat Hubble pilti nimega Deep Field. Väga sügav.

II ptk ODÜSSEIAST LAHKUMISE PUNKT

21:30 Kas need uskmatud ei näe, et taevad ja Maa oli ühine mass, mille Me siis lõhestasime, ja veest Me tegime kõik elava? Kas nad ei usu isegi siis?

Sellest värsist näeme, et see noomib uskmatuid selle eest, et nad ignoreerivad ilmselgeid imesid. Ateistide peamine väide on, et ainel ei ole algust ja et mateeria on loonud kõik, nii elus kui elutu, läbi juhuse. Suure Paugu teooria kummutab ateismi peamise väite, näidates et universumil ja ajal on algus. „Kas need uskmatud ei näe, et ...?“ on tähendusrikas. Ja nagu sellest värsist johtub, fakt et taevad ja Maa olid ühtne mass enne kui need lahti rebiti, oli midagi inimmõistusele kujuteldavat.
20. sajandil järgnesid üksteisele mitmed teaduslikud avastused. Neil aastatel proovisid mõned inimesed osutada teaduse ja religiooni vastuoludele. See oli neist väga iseteadlik nagu ka nendepoolne mateeria jumalikustamine industriaal-revolutsiooni poolt tekitatud õitsengu valguses.
Fakt et mateeria on loodud – et sel on olnud algus – nagu tõestab Suure Paugu teooria, tuli uskmatutele löögina. Järeldusi tegev lause „Kas nad ei usu isegi siis?“ on tähelepanuväärne, sest ajalugu kinnitab seda tõde ja uskmatud jäävad ikkagi kaljukindlaks vaatamata toodud tõenditele.
Sellele vaatamata selle värsi argumendid lükkavad uskmatute teesid igavese mateeria kohta ümber ja suunavad usule. Tõde, mis sai ka fakti staatuse 13 sajandit pärast Koraani ilmutust on järgmine hoiatus uskmatutele. Ajaloos pole olnud kedagi peale Jumala läbi Koraani, kes oleks väitnud, et universum laieneb ja et taevad ja Maa pärinevad ühisest massist, mis lõhestati. Antiik-Kreeka, Keskaeg, Modernne Aeg, Platon, Thales – kõik, kes on püüdnud seletada loodusfenomeni – Ptolemy, Copernicus, Kepler ja Kant, mitte keegi inimkonna suurtest mõtlejatest, pole isegi aimanud universumi paisumist ja fakti, et enne loomist olid taevad ja Maa olnud jagamatu tervik.
Ilma 20. sajandi keerukate seadmeteta nende käsutuses ja ilma kõigi seniste teaduslike teadmistet on kõik tunnustatud filosoofid ja füüsikud olnud võimetud seda fakti omistama. Universumi Looja andis need tähtsad faktid oma loomingu kohta oma raamatus ja heitis valgust taevalikele kehadele, samuti seeläbi tõestades, et Koraan on olnud ilmutus Temalt. Jumal avas inimesele tõendid oma loomingu kohta. On tähelepanuväärne märkida, et samal ajal kui osutatakse arusaadavusele selles värsis „Kas need uskmatud ei näe...?“, Ta ennustab ette ka uskmatute kangekaelsust: „Kas nad isegi siis ei usu?.
Einstein on öelnud, et see, mis temas sügavat hämmastust tekitas oli tema universumialaste avastuste mõistetavus ja loogilisus, mitte niivõrd need avastused ise...

Kosmiline tausta radiatsioon.

Universumi algset ühtsust on tähistatud araabiakeelse sõnaga „ratq“, see tähendab ühtne olek, ja sõnaga „farq“ mis tähendab ühtsuse lahutamist. Olen juba maininud, et kui Lemaître oli postuleerinud selle lahutamise nagu kirjeldatud Koraani värsis, siis kõigepealt ta naerdi välja. Üks vastaseid oli Fred Hoyle. 1940ndatel väitis Hoyle, et juhul kui Suur Pauk oleks aset leidnud, peaks sellest plahvatusest siiani olema jälgi näha. Ta palus neid fossiile näha. See satiiriline kriitika viis hulga Suure Paugu teooriat kinnitavate avastusteni. Väljend „fossiil“, mis oli Hoyle poolt pilkavalt öeldud, sai hiljem teaduslikuks sõnaks reaalsetele hiljem avastatud tõenditele. Ta üritas humoorikalt Suure Paugu teooriat kui võltsteooriat paljastada aga see viis hoopiski selle kinnitamiseni.

1948 aastal George Gamow ja tema õpilane Ralph Adler järeldasid, et kui Suure Paugu teooria on tõsi, siis peabki olema sellest säilinud fossiile nagu Hoyle oli väitnud. Lähtuvalt nende loogikast, peab igas suunas eksisteerima madala-tasemelist tausta radiatsiooni kuna universum oli alguse saanud paisumisest igas suunas, mis järgnes Suurele Paugule. Radiatsioon peale selle, mis põhjustatud Suure Paugu poolt, peab olema olnud kõnealustes punktides kosmoses millistest see väljus. Aga sellise plahvatuse poolt loodud radiatsiooni jälgesid ei ole võimalik alguspunktini tagasi jälgida. Koos universumi dünaamilise paisumisega peab radiatsioon olema laiali valgunud igasse suunda. 1960ndatel sai Gamowi ja Adleri poolt ette kujutatud radiatsioon uurimisobjektiks grupile Princetoni Ülikooli tedlastele, kellel olid kasutada täpsed ja kaasaegsed instrumendid. Siiski, mida nemad otsisid oli jäetud avastamiseks teistele. Arno Penzias ja Rober Wilson olid Bell Telephone Company teadlased. Ühel päeval, üsna ootamatult, avastasid nad ühtlase mikrolaine radiatsiooni, mis viitas termo-energia jääkidele läbi universumi temperatuuril umbes 3 Kelvinit, see on -3 kraadi Celsiust. Algul Penzias ja Wilson ei suutnud seda müsteeriumit lahti arutada ja helistasid oma kolleeg Robert Dicke ja tema tiimile. Kui ta toru ära pani, mõistis Dicke, et see avastus on väärt Nobeli Preemiat ja tema seda ei saa. Kosmilise 3-Kelvin radiatsiooni järgmised uurimised näitasid, et seda oli ühtlaselt kõikides suundades. Jääk, mida Hoyle oli uskunud mitte eksisteerivat oli leitud. Penzias ja Wilson said Nobeli Preemia.

Satelliit Suure Paugu toetuseks.

Pärast Penziase ja Wilsoni Nobeli Premiat aastal 1965, lähetati 1989 aastal taevasse Cosmic Background Explorer (COBE – Kosmilise Tausta Uurija). COBE poolt kogutud ja hulga teadlaste poolt analüüsitud andmed kinnitasid Penziase ja Wilsoni avastust.
Seega protsess, mis sai alguse Lemaître poolt kolmekümnendatel aastatel oli jällegi uute avastuste tulemusel tõestuse saanud sajandi viimasel kümnendil. 14 sajandit oli möödunud Koraani ilmutamisest ja satellidi andmed kinnitasid selle avaldusi. Kui maanduda kõrbesaarel ja komistada süte otsa, ei kahtle keegi, et seal saarel on tuli olnud. Jääkradiatsioon, millele komistasid Penzias ja Wilson ja mida COBE-lt saadud andmed kinnitasid, tõestas Suure Paugu toimumist.

Üks Suure Paugu teooria kinnitus on seotud vesinik-heeliumi suhtega universumis. Eelmise sajandi neljakümnendatel astronoomid, lähtuvalt oma uuringutes faktist, et kõik taevakehad eritavad teatud valgust, hakkasid spektroskoobiga analüüsima tähtede ja galaktikate koostist. Arvutused, lähtuvalt spektroskoobist ja matemaatilistest valemitest, näitasid et universum oma algstaadiumis koosnes keskmiselt 73 % vesinikust, 25% heeliumist ja 2% oli teisi gaase nagu süsinik ja hapnik. Tähed ei tooda vesinikku ja nii palju heeliumi. Teadlaste poolt tehtud kalkulatsioonid tegid selgeks, et 20-30% heeliumist peab olema tekkinud enne tähtede tekkimist. Vaid ürgne tulepall Suure Paugu äärealadel suutnuks genereerida sellise valguse sünteesi – järjekordne tõestus Suure Paugu kinnituseks.

Kuigi saadavalolevad teaduslikud tõendid iseenesest on piisavad, et tõestada Suure Paugu teooriat, lisandubtõendeid pidevalt juurde. Sveitsis on Suure Paugu keskus CERN (Conseil Européen pour la Recherche Nucléaire), kus on kõige võimsamad ja mitmekülgsemad seadmed. Siin jätkuvad uuringud viivad aina järgnevatele tõestustele.

Kas Muhammadil oli satelliit?

Kuidas on võimalik, et prohvetil oli nägemus faktist, et Maa ja taevad oli ühine mass enne kui nad lahutati? Varem küsisime, et kas tal võis olla liiva düünide vahele peidetud teleskoop? Kas uskmatud kavatsevad väita, et Muhamed avastas algse Maa ja taeva ühtsuse kosmilise radiatsiooni kalkulatsioonide abil oli tal satelliit kosmoses juba 1400 aastat enne COBE-t? Penzias ja Wilson said oma avastuse eest Nobeli Preemia. Kas uskmatud tahaksid seada Muhammadi Nobeli Preemia laureaadiks füüsikas selle eest, et ta teatas 1400 aastat tagasi, et universum oli kord olnud tervik enne kui ruum paisuma hakkas??
On ilmne, et igaüks, kes väidab, et Koraan ei ole saadetud Jumalalt, vaid on prohveti enda töö, jääb juba ainuüksi senitoodud tõendite valguses paratamatult naerualuseks. Nad jäävad uskmatuks vaatamata kõigile nendele toodud asitõenditele. Nii on see olnud ka Abrahami, Moosese, Kristuse kui ka Muhamedi ajal. Uskmatute psüholoogia ei ole aegade jooksul muutunud.

Need, kes Moosesele vastandusid ütlesid, et nad jäävad oma teadmistele kindlaks ükskõik milliseid imesid Mooses neile ka ei esitaks.

7:132 Nad ütlevad: „Pole vahet, millist imet sa meile näitad, et meid nõiduda, me ei hakka sind uskuma“

Suur Pauk kui märk Jumala ühtsusest.

Polüteistlikud uskumused on suuresti varieerunud läbi aja ja erinevate inimkommuunide. Näiteks vana Egiptuse polüteistlikud uskumused erinevad suuresti India polüteismist. Siiski on kõigil sellistel süsteemidel midagi ühist. Iga jumal on vaid teatud valdkonnas tegev. Päike on jumal, nii ka kuu jne. Mõned jumalused kontrollivad vihma, mõned tuuli, mõnel on kontroll mägede üle, mõnel jõgede üle. Vastupidiselt ususüsteemidele, mis universumi osadeks jaotavad, näevad monoteistlikud religioonid nagu judaism, kristlus ja islam universumit kui tervikut. Need religioonid väidavad, et selline lahusus ei ole mõeldav universumis, mille on loonud üks Jumal. Sellises universumis on kõik kõigega seotud.
Kuulsad vanaaja filosoofid, alustades Kindî, Farabi, Averroes ja Avicenna kuni kristlike õpetlasteni, on teatanud, et „Üks tuleb ühest“, näidates nii Jumala ühtsust. Need mõtlejad on püüdnud leida seoseid universumis toimuva ja Jumala ühtsuse vahel. Suure Pauguga on see ühtsus saanud jälle kord tõestatuks. Universumi algus on vaieldamatult üks akt. Arvestades, et kõik arenes välja sellest ainsast tervikust, peavad olema kõik selle elemendid tihedalt üksteisega seotud. Seega ei saa keegi väita, et päikesel, kuul, inimesel, roomajal või taimel on oma eraldiseisvad loojad. Ühtsus on kõige alus ja selle ühtsuse Looja oli seega ka päikese, kuu, loomade ja taimede, mis sellest ühtsusest välja on kasvanud, Looja. Isegi enne Suure Paugu teooriat oli idee erinevatest loojatest ilmselgelt irratsionaalne. Suur Pauk toob uusi tõendeid selle kohta, et Jumal on Üks.

112:1-4
Ütle: „Tema, Jumal, on Üks.“
„Jumal on see, kellest kõik oleneb.“
„Ta ei sünnita ega ole sündinud;“
„Ja keegi ei ole Temaga võrdne.“

___________________________________

Galaktikate kokkupõrkel tekkivad kujundid:



Imelised pildid kosmosest:

III ptk ME OLEME LOODUD MITTE MILLESTKI

2:117 Taevaste ja Maa mitte millestki Looja. Kui Ta midagi määrab olema, Ta lihtsalt ütleb „Ole“ ja see on.

Araabia keelne sõna „beda'a“ tähendab looma midagi mitte millestki. See sõna vihjab ka faktile, et midagi on loodud mitte tavapärase mustri järgi vaid et sellel on täiesti uus olemus, selline millist pole enne olnud. Loodu suurim ime on kõigi kontseptsioonide loomine mitte millestki. Mõtle värvispektrile. Keegi meist ei oska ette kujutada värvi, mida me ei ole juba varem näinud. Jumal aga lõi kõik värvid siis kui isegi värvi kontseptsiooni ei eksisteerinud, nagu ei eksisteerinud ka universumit. Luua kontseptsioon ja kogu selle sisu mitmekülgsus mitte millestki on väljaspool inimese ettekujutuse piire.

Ateistid väidavad, et mateeria on eksisteerinud terve igaviku, et sel ei ole algust ja et kõik formatsioonid arenesid juhuslikult. Näiteks kuulus materjalismi teoreetik George Politzer väidab oma raamatutes, et universum ei ole loodud; oleks see nii olnud, oleks universum olnud looming Jumalalt, kes oleks pidanud selle looma mitte millestki. Et oleks võimalik aktsepteerida loomise teooriat, peab enne eeldama, et oli aeg, mil universumit polnud ja see tekkis tühjusest.

Ateism on uskumus, et Jumalat ei eksisteeri ja materjalism on uskumus, et ainult füüsikalised asjad on reaalsed. Tihti kasutatakse neid sõnu sünonüümidena. Ateistid, kes ei usu Jumala eksisteerimist aktsepteerivad mateeria igavikulist eksistentsi ja on sellest tulenevalt materialistid. Kõik monoteistlikud religioonid väidavad, et Jumal eksisteerib igavesti ja mateeria on Jumala poolt loodud. Fakt, et mateeria on loodud, tõestab omakorda Jumala olemasolu.

Tänapäevalgi veel on inimesi, kes kummardavad päikest, kuud või tuld. Nad viivad oma rituaale läbi ilma loogilise, teadusliku ja filosoofilise õigustuseta. On mõttetu loogiliselt või teaduslikult ümber lükata uskumusi, mis ei väärtusta tervet mõistust, loogikat ja teadust. Sellised inimesed vajavad tõendeid, mis purustaks nende eelarvamused ja vabastaksid nad sundmõtetest. Läbi ajaloo on olnud kolm erinevat vaatepunkti, mis kinnitavad oma kooskõlas olemist terve mõistuse ja teadusega. Need vaatepunktid väidavad, et nad aktsepteerivad tervet mõistust, loogikat ja teadust kui kriteeriumeid.
Need kolm vaatepunkti on:
1) Monoteism: on üks Jumal, kes on loonud universumi ja kõik, mis seal on, elava ja elutu.
2) Ateism, materjalism: mateeria on igavesti eksisteerinud. Kõik on tehtud mateeriast juhuslike sündmuste jadana.
3) Agnostitsism: me ei tea, milline eelmistest vaatepunktidest õige on. Mõlemad võivad olla õigustatud oma postulaatides.
Peaasjalikult ongi kaks fundamentaalset alternatiivi ja kolmas väidab, et kumbki neist ei ole tõestatav.
Agnostiline vaatepunkt on, et me ei saa teada kas mateeria ja kõik muu on loodud või mitte.

Suur Pauk muudab kehtetuks mõlemad, nii agnostitsismi kui ateismi

Kuna aga hüpotees „Mateerial on algus“ on kinnitust leidnud, siis väited „Mateerial ei ole algust“ ja „Me ei saa teada, kas mateerial on algus või mitte“ on kummutatud. Seega tõestus faktile, et mateerial on algus, on surmahoobiks mitte ainult ateismile vaid ka agnostitsismile ja skeptitsismile. Toodud suundade järgijad on võrreldavad lehma kummardajate või tule austajatega, sest nad on oma arusaamades veendunud ilma asitõendite, loogika ja teadusliku mõtestatuseta.

IV UNIVERSUM GAASILISES OLEKUS

41:11 Siis Ta pöördus taeva poole ja see oli gaasilises olekus. Ja ütles sellele ja Maale: „Saage olemas olema, vabatahtlikult või sunniviisiliselt.“ Nad ütlesid: „Me tuleme vabatahtlikult.“

„Dukhan“ on sõna, mida araabia keeles kasutatakse suitsu, auru ja gaasilise aine kohta. Näib, et universum oli gaasilises olekus enne kui see meile tuntud kuju sai.

Tänapäevane teadus on teinud kindlaks, et meie maailm, Päike ja tähed ei tekkinud kohe pärast ürgset plahvatust. Enne tähtede formeerumist oli universum gaasilises olekus. See gaasiline mass koosnes vesinikust ja heeliumist. Gaasilise aine tihenemine ja surve kujundasid planeedid, Maa, Päikese ja tähed. Selle fenomeni avastamiseni on viinud mitmed järjestikused vaatlused ja teoreetilised arengud.
Prohveti kaasaegsete kogukondade teadmised ei olnud piisavad väitmaks, et universum on kunagi olnud gaasilises olekus. Prohvet ei väitnud ka et tema ise oleks olnud Koraani avalduste autor, ta teatas, et tema on vaid Jumala sõnumitooja.

11:49 Need on enneteadmatud uudised, mis Me sulle avaldame. Ei sina ega sinu inimesed teadnud seda, seega ole kannatlik. Lõpp kuulub õiglastele.

Oleme tunnistajaks füüsikaliste seaduste täiuslikule toimimisele loodu juures kui koonduvatest gaasidest moodustuvad tähed. Gravitatsioon tingib gaasi kontsentreerumise ja tähtede sünni aga samal ajal ei ole gravitatsioon ka üleliia tugev ja hoiab tähti mustadeks aukudeks saamast. On selge, et gravitatsiooni näol ei ole tegemist millegi intelligentsega, mis ise looks formatsioone vaid gravitatsioon on seadus Kõigevägevamalt.
Isaac Newton (1642 – 1724) oli esimene, kes hakkas gravitatsiooni pidama Looja poolt loodud loodujõuks ja ta oli esimene teadlane, kes sätestas gravitatsiooniseadused. Aga ei tema ega teised teadlased enne Koraani ega ka 1000 aastat pärast seda ei suutnud tuvastada, et algul oli universum gaasilises olekus. Päike, mis meid soendab, sinised ookeanid, muusika, erinevad maitsvad road – kõik on alguse saanud gaasilisest olekust.

80:11-12 Tõesti, see on meeldetuletus, kõigile kes soovivad mäletada.


Mis tähendab suur kosmilises mõttes?
Ja siin nähtu on tegelikult väike...

V TÄIUSLIKUD ORBIIDID

51:7 Taeva ja selle keerukalt välja töötatud teede (orbiitide) nimel.

Araabiakeelne väljend “zat-ul hubuk” tähendab keerukalt välja töötatud teid. Väljend vihjab kaunilt kujundatud formatsioonidele. Tähtede särav hiilgus, justkui lahti rullitult taevasse, on inimkonda paelunud juba meie eksistentsi algusaegadest. On palju poeeme ja proosat, mis kirjeldavad lummust, mida taevas inimestes tekitab. Päikese tõus ja loojang, kuu ja tema faasid, tähti täis tipitud taevas... Universumis on sadu miljoneid galaktikaid, igaüks neist sisaldamas sadu miljoneid tähti, mõned suuremad, mõned väiksemad meie Päikesest. Tähtedel on planeedid, planeetidel omakorda satelliidid ja kõigil neil on oma orbiidid. Liikumine liikumises. Kõik eraldunud ühest ainsast punktist. Jumala kõikvõimsus paistab välja Tema poolt loodus. Kõik need taevased kehad liiguvad oma orbiitidel, tehes iga hetke universumis ainulaadseks.
Pidev liikumine toimub galaktikate tasandil makrokosmoses aga samamoodi ka aatomite tasandil mikrokosmoses.

Liikumine on olnud uurimisobjektiks paljudele mõtlejatele läbi ajaloo. Plato ütles, et liikumise põhjustaja peab olema Jumal, ta kirjeldas universumit, mida juhib Disainer, kes on hea ja armuline. Aristoteles ütles, et Jumal peab olema Peamine Liigutaja, et Ta on liikumise allikas. Farabi, islami maailma esindajana järeldas, et Peamine Liigutaja on kogu eksistentsi allikas ja et Tema, Liigutamatu Liigutaja on liikumise esilekutsuja. Ka mitmed kristlikud mõtlejad, nagu näiteks Thomas Aquinas on näinud universumi liikumises tõestust Ülima Olendi eksistentsile.

Vaatamata pidevale ja tohutule kalkuleeritud liikumisele ning sellest nähtuvale Jumala kõikvõimsusele leidub ikkagi teatud inimesi, kes selle suhtes pimedaks jäävad ja nii ongi ülaltoodud salmile järgnevates salmides öeldud:

51:8-9 Sa oled tabatud vastu rääkimast. Sellest taganevad taganejad.

VI AATOM JA AATOMISISESED OSAKESED

34:3 Isegi mitte aatomi raskus taevastes ja Maal, või midagi väiksemat või suuremat sellest, pole Tema eest varjul, kõik on selges toimikus.

Aatom on mateeria väikseim osake. Jumal tõmbab tähelepanu aatomi eksisteerimisele, asetades rõhku sellise teadmise tähtsusele. Palja silmaga lauda, vaipa, seina või kivi vaadates ei pruugi tajuda aatomi tähtsust ja teadmisi, mida see endas hoiab. Koraan tõmbab tähelepanu nii aatomile kui ka aatomisisestele osakestele - „... või midagi väiksemat või suuremat sellest... “.

Prohveti kaasaegsed ei saanud kuidagi teada, et aatomis ja aatomisisestes osakestes on talletatud erinevat informatsiooni.

Tänapäevased teadmised kosmosefüüsikast, mis uurib universumi algust ja struktuuri, on tihedalt seotud infoga aatomifüüsikast. Veel üks imepärane märk Koraanis on, et alati kui on mainitud aatomit, on alati viide ka aatomi kaalule.


Suurused suurimast väiksemani

Kujutlege, et sööte teravamaitselist pitsat. Mis on selle komponendid? Vorst, juust, seened, tomat, jahu jne. Mis koostisosad on vorstil, juustul, seentel ja tomatitel ja mis koostisosad on koostisosadel? Selline küsimuste rida viib meid molekulideni. Molekulid ise on tehtud aatomitest, nagu hapnik, vesinik ja süsinik. Siis tulevad prootonid ja elektronid, mis koos moodustavad aatomi tuuma...
Prooton on mateeriast moodustatud positiivselt laetud elementaarosake ja nagu neutrongi, on see aatomi ehitusmaterjal. Elektron on mateeriast moodustatud negatiivselt laetud elementaarosake. Need on teaduse suhteliselt hiljutised avastused, mis on viinud televisiooni, arvutite, interneti jms leiutamiseni. Võtame näiteks liivatera, mis on arvatavasti lihtsaim mateeria osake. Mõelge miljardite aatomite peale, mida see sisaldab. Igal sellisel aatomil on ümber tuuma liikumas oma elektronid, nagu planeedid ümber päikese. Miljardid päikesesüsteemid ühes liivateras... Universumis ei ole midagi lihtsat. Olgu selleks pitsa või kivi, kujutle ennast neid ümber loomas. Et käivitada sellist hiigelprojekti, pead sa minema tagasi täiesti algusesse, ürgse plahvatuse juurde ja protsessi kordama. Sellel rännakul puutud sa kokku aatomitega - universumi nurgakividega, mis toob kaasa prootonite, elektronide ja neutronite eksistentsi; siis puutud kokku gaasilise ainega, mis tehtud vesinikust ja heeliumist; nendele järgnevad tähed ja aatomid nendel tähtedel, mis saavad ühel päeval seenteks, juustuks ja tomatiks sinu pitsal. Et tõesti teha pitsat, peame looma terve universumi koos kõigi tema staadiumitega.

Mida sügavamalt aatomit tundma õppida, seda rohkem tekitab see imestust. Oletame, et sent laual on aatomi tuum. Orbiit, millisel liiguks elektron ümber selle tuuma oleks umbes 2-3 km. Mis on nende vahepeal? Nende vahel on vaakum. Teisisõnu kivike, mida sa käes hoiad, sisaldab endas miljardeid päikesesüsteeme aga 99,99% sellest on vaakum. Huvitav, kas pole?

Kui uurisime fakti, et universum on küllastatud orbiitidest, nagu kirjeldas värss 51:7, olime tunnistajaks Jumala jõule ja mõõtmetele, millega Ta opereerib. Jumalik jõud on demonstreeritud läbi rohkem kui saja miljoni galaktika, mis igaüks sisaldab rohkem kui sada miljonit tähte, lugematu hulk planeete ja satelliite ning nende lugematu arv orbiite. Liivatera aga koosneb miljarditest miniatuursetest päikesesüsteemi koopiatest. Mida sellest järeldada? Jumala tarkusel ja jõul lihtsalt puuduvad piirid.

31:27 Ja kui kõik puud teha pliiatsiteks ja ookean varustaks meid tindiga, isegi kui sellele toodaks abiks veel seitse ookeani, Jumala sõnad ei saaks otsa. Jumal on tõepoolest Kõikvõimas ja Tark.


Aatomite lõpmatult väike sisu

Aatomi tuumad sisaldavad positiivselt laetud prootoneid. Need positiivsed laengud tõukuvad üksteise suhtes. Ime leiab aset, kui prootonid hakkavad üksteise külge jääma, moodustades üheainsa punkti. Tohutut jõudu, mis prootonite omavahelist tõukumist vaos hoiab, nimetatakse tuumajõuks. Aatompommi tohutu purustav energia on tingitud just sellest samast jõust. Jumal, kes kõik universumis matemaatilise täpsusega välja on töötanud, on ka selle tohutu jõu matemaatilise täpsusega paika pannud. See jõud paneb paika vastastikku tõukuvate prootonite omavahelise tasakaalu. Kui see jõud oleks natukene suurem või natukene väiksem, siis tasakaal kaoks ja prootonid laguneksid koost või põhjustaks prootonite ja neutronite üksteisesse tungimise.

Aatomi tohutut jõudu on meile demonstreerinud aatompommid. See on meile näidanud ka seda, et üks olulisi faktoreid meie maises eksistentsis on sisemine tasakaal. Tänu hästi kohandatud korrale ei lagune mateeria koost vaid põhjustab radiatsiooni.

Aatomi eksistentsile aitab kaasa ka elektromagnetjõud. See on jõud, mis kutsub esile vastastikku erinevalt laetud osakeste külgetõmbe ja samasuguselt laetud osakeste eemaletõukumise. See on teinud võimalikuks prootonite ja elektronide kokku saamise. Siiski on sel piirid. Tohutu kiirusega ümber tuuma liikuvad elektronid ei kleepu neid külge tõmbavate prootonitega.

Aatomid, mis on universumis ja meie kehas, on toodetud kaua aega tagasi supernovas. Kaltsiumi aatomid meie hammastes, süsiniku aatomid meie pitsas, raua aatomid meie kehas on tähtede kõrgete temperatuuride toodang, mis hiljem on muundunud veeks, vereks, lihaks, luuks ja silmadeks. See ei ole seikluslugu sellest, mis kuskil meist eemal toimub, see on meie eneste keha, toit mida sööme, tool millel istume, kõik on selle protsessi osa. Meie Looja hoiab seda protsessi lakkamatult toimimas Oma kõikvõimsuses ja kõike teadmises. Kõik need aatomite liikumised ja sellega seotud energia on see, mis võimaldab meil eksisteerida.

25:2 Temale kuulub taevaste ja Maa valitsemine. Ta pole sigitanud poega ega pole Tal partnereid Tema valitsemises. See on Tema, kes lõi kõik asjad, ja seadis neile paika täpsed mõõtmed.


Mis veel?

Universumis on oletatavalt 10 astmed 80 osakest (see on number, mil pärast ühte on 81 nulli). Need osakesed funktsioneerivad tänu kompleksetele leidlikult välja töötatud tasakaalustatud jõududele. Komeedid, supernovad ja planeedid on nende osakeste harmoonilise vastastikuse mõju tulemus.

Selles peatükis püüdsin välja tuua aatomi struktuuri ja rõhutada, et see oli tohutult kompleksne, täiuslikult ja leidlikult välja töötatud. Kui uuringuid jätkata, saab meie imestus olema veelgi suurem. Elementaarosakeste tekkimine Suure Paugu tulemusel on intelligentse disaini tulemus. Plahvatuse igal hetkel valitsev kuumus, aatomi osakeste arvukus, asjasse puutuvad jõud igas etapis ja nende intensiivsus on korralikult planeeritud. Iga muudatus nendes väärtustes tähendaks galaktikate ja aatomite eksistentsi lõppu. Ürgse plahvatuse tulemuseks ei olnud kaos, nagu võiks arvata, vaid täiuslik harmoonia, Looja töö, mida valitsevad füüsikalised seadused, täiuslik kord valitsemas nii galaktikates kui aatomites.

Väikestel ühikutel ja sekundite murdosadel oli täita oma funktsioon universumi loomisel. Kui osakesi ja antiosakesi oleks loodud võrdne arv, oleks need kõik saanud hävitatud kui temperatuur langeb alla miljardi kraadi, jätmata maha midagi peale radiatsiooni. Meie eneste eksistents on tõestus vastupidisest. Elektronide hulk pidi olema mõnevõrra suurem positronide hulgast; prootonite hulk pidi ületama antiprootonite hulka; neutronite hulk pidi ületama antineutronite hulka.
Iga osake pidi tekkima ettenähtud kiiruse, temperatuuri ja ajalise sagedusega. Ürgne plahvatus oli kujundatud sellisel viisil, et sellele järgnes evolutsioon, mis peegeldab Looja leidlikku kunstilisust. Mida rohkem kaevuda loomise müsteeriumisse, seda rohkem tekitab see imestust.
Kas tõuseme taeva avarustesse või laskume mikroskoopilistesse sügavustesse, ikka kohtame Jumala töö ja disaini täiuslikkust ja mõõtmatust.

5:120 Jumalale kuulub valitsemine üle taevaste, Maa ning kõige mis neis on, ja see on Tema, kelle jõud on üle kõige.

Mis millest koosneb aatomite tasandil.